Jätkusuutlikkuse arengusuundumusega on roheliste ja vähese süsinikusisaldusega kontseptsioonide harjutamine muutunud kõigi maailma riikide strateegiliseks konsensuseks. Uus energiatööstus õlab kahekordsete süsiniku sihtmärkide saavutamise, puhta energia ja uuendusliku tehnoloogilise innovatsiooni populariseerimise kiirendamise strateegilist tähtsust ning on järk-järgult arenenud ja arenenud viimastel aastatel globaliseerunud tööstuses suure energiatarbega rada. Uue energiatööstuse kiire kasvu perioodil on uue energiatööstuse kiire tõus, uue energia arendamine, vältimatu suund tulevikus säästva arengu saavutamiseks.
Aafrika majanduslik mahajäämus, valitsuse rahaline suutmatus toetada energiainfrastruktuuri ehitamiseks ja säilitamiseks vajalikke ulatuslikke investeeringuid, samuti piiratud energiatarbimisvõimsust, piiratud atraktiivsust kaubandusliku kapitali ja paljude muude ebasoodsate tegurite suhtes on põhjustanud Aafrikas energiapuuduse, eriti Sahara-ala piirkonnas, mida tuntakse Sahara-piirkonnas, mida mandrile on unustatud, Aafrika tulevikuvajadused on veelgi suuremad. Aafrika on piirkond, kus tulevikus on kõige rikkalikum ja odavaim tööjõud, ning võtab kindlasti omaks rohkem madala hinnaga töötlevat tööstust, mis tekitab kahtlemata tohutut energianõudlust põhilise elamise, ettevõtluse ja tööstuse järele. Peaaegu kõik Aafrika riigid on Pariisi kliimamuutuste lepingu osapooled ja enamik neist on välja andnud strateegilised plaanid, eesmärgid ja konkreetsed meetmed süsinikuheite vähendamiseks, et hoida sammu globaalse arengu üleminekuga, meelitada meelitada investeeringuid ja saavutada Aafrikas jätkusuutlik majanduskasv. Mõned riigid on hakanud investeerima suuremahuliste uute energiaprojektide ehitamisse ning saanud tuge Euroopa ja Ameerika riikidelt ning rahvusvahelistelt mitmepoolsetelt finantsasutustelt.
Lisaks uutesse energiatesse investeerimisele oma riikides pakuvad lääneriigid olulist rahastamisaega arengumaadele, eriti Aafrika riikidele, ja on järk -järgult eraldanud oma rahastamistoetuse traditsioonilistele fossiilkütustele, edendades jõuliselt arengumaade uuele energiale üleminekut. Näiteks plaanib ELi globaalne lüüsi ülemaailmne strateegia investeerida Aafrikasse 150 miljardit eurot, keskendudes taastuvenergiale ja kliimamuutustele.
Valitsuste ja rahvusvaheliste mitmepoolsete finantsasutuste toetamine Aafrika uute energiaallikate finantseerimisel on samuti julgustanud ja ajendanud turustatud kapitaliinvesteeringuid Aafrika uude energiasektorisse. Kuna Aafrika uus energiasiire on kindel ja pöördumatu trend, kus on uue energia vähenevad kulud kogu maailmas ja rahvusvahelise üldsuse toel, jätkub uue energia osa Aafrika energiasegudes kahtlemata.
Postiaeg: 20. aprill 20123