Saksamaa valitsuse uute plaanide kohaselt mängib vesinikenergia tulevikus rolli kõigis olulistes valdkondades. Uus strateegia visandab tegevuskava turu väljaarendamise tagamiseks aastaks 2030.
Eelmine Saksamaa valitsus esitas riikliku vesinikenergia strateegia esimese versiooni juba 2020. aastal. Nüüd loodab foorivalitsus kiirendada riikliku vesinikenergia võrgu ehituse edendamist ja tagada, et tulevikus saadakse impordi täiendamise tingimusel piisavalt vesinikenergiat. Vesiniku tootmise elektrolüüsivõimsus suureneb 5 GW-lt vähemalt 10 GW-ni aastaks 2030.
Kuna Saksamaa ei suuda kaugeltki ise piisavalt vesinikku toota, jätkatakse impordi- ja ladustamisstrateegiaga. Riikliku strateegia esimeses versioonis on sätestatud, et 2027. ja 2028. aastaks tuleks luua esialgne enam kui 1800 kilomeetri pikkune renoveeritud ja äsja ehitatud vesinikutorustike võrgustik.
Liine toetatakse osaliselt Euroopa ühishuviprojektide (IPCEI) programmi raames ning need on integreeritud kuni 4500 km pikkusesse üleeuroopalisse vesinikuvõrku. Kõik suuremad tootmis-, impordi- ja salvestuskeskused peaksid olema 2030. aastaks ühendatud asjaomaste klientidega ning vesinikku ja selle derivaate hakatakse kasutama eelkõige tööstuslikes rakendustes, rasketes tarbesõidukites ning üha enam ka lennunduses ja laevanduses.
Selleks, et tagada vesiniku transport pikkade vahemaade taha, tutvustasid 12 Saksamaa suurimat torujuhtmeoperaatorit 12. juulil ka kavandatud ühiskava „Riiklik vesinikuenergia põhivõrk“. „Meie eesmärk on võimalikult palju moderniseerida ja mitte ehitada uusi,“ ütles Saksamaa ülekandesüsteemi operaatori FNB president Barbara Fischer. Tulevikus ehitatakse enam kui pool vesiniku transportimiseks mõeldud torujuhtmetest ümber praegustest maagaasitorustikest.
Praeguste plaanide kohaselt hõlmab võrgustik torustikke kogupikkusega 11 200 kilomeetrit ja see peaks tööle hakkama 2032. aastal. FNB hindab maksumuseks miljardeid eurosid. Saksamaa föderaalne majandusministeerium kasutab kavandatud torujuhtmevõrgu kirjeldamiseks terminit „vesiniku kiirtee“. Saksamaa föderaalne energeetikaministeerium ütles: „Vesinikuenergia põhivõrk hõlmab Saksamaal praegu teadaolevaid suuri vesiniku tarbimis- ja tootmispiirkondi, ühendades seeläbi keskseid asukohti, nagu suured tööstuskeskused, salvestusrajatised, elektrijaamad ja impordikoridorid.“
Seni planeerimata teises etapis, millest tulevikus hargneb üha rohkem kohalikke jaotusvõrke, lisatakse selle aasta lõpuks energiamajanduse seadusesse terviklik vesinikuvõrgu arendamise kava.
Kuna vesinikuvõrk on suures osas imporditud, peab Saksamaa valitsus juba läbirääkimisi mitme suure välismaise vesinikutarnijaga. Suured kogused vesinikku transporditakse tõenäoliselt torujuhtmete kaudu Norras ja Hollandis. Rohelise energia keskus Wilhelmshaven ehitab juba suuri taristuprojekte vesiniku derivaatide, näiteks ammoniaagi, laevaga transportimiseks.
Eksperdid on skeptilised, et vesinikku jätkub mitmeks otstarbeks. Torujuhtme operaatorite valdkonnas on aga optimismi: kui infrastruktuur on paigas, meelitab see ligi ka tootjaid.
Postituse aeg: 24. juuli 2023
